Wednesday, 21 April 2010

GUERILLA-KIRJASTAMINE

KOOMIKSI RAAMATU VÄLJAANDMISEKS...
Ei pea tingimata ootama suure kirjastuse "magusat" või mingitki pakkumist. Seda võib teha ise.


Läänes on nende "autorikirjastatud" väikesetiraazhiliste koomiksite tähistamiseks termin "SMALL PRESS COMIC". Õnneks ei ole Eestis ka kirjastamise monopol nii kaugele läinud, et selles vallas suuri piiranguid oleks. Kirjastada võib oma loomingut ka koomiksikunstnik. Panen allpool kirja lühikese rea soovitusi, kuidas seda teha. Need soovitused põhinevad isiklikul kogemusel ja eelduseks on et koomiksiraamatu avaldada soovijal on "tõsi taga" mitte "võibolla midagi teha blää võiks... blää bläääääää....".

Et mida teha kui on mingi hulk koomikseid ja soov seda raamatu vormis lugejatele "proovida anda" olemas aga raha eriti ei ole ja ütleme et tegu pole just sellise teosega mis tuhande eksemplarides levitamisel eriti mõtet oleks. Ütleme et tegu on teosega kes ongi lugemiseks 10 pluss x hulgale sõpradele, õppejõududele, näituse eksponaadiks, oma loomingu tuvustamiseks välisfestivalidele vms.


Pildil Breanne Trammelli (New Yorgis asetsev Wooster Collective mis jaburaid kunstnikuraamatuid ka teeb.) http://www.woostercollective.com

"FEIKK"LAHENDUSED
Kui sa ei viitsi oma raamatu väljaandmisega eriti vaeva näha, on palju veebilehti mis sinu eest "kirjastamise" teevad. http://www.lulu.com/ näiteks. Sa edastad neile faili ja see jääb võrku rippuma kuni keegi su teost nende tuhandete sealsete hulgast tellib... Alles siis see tellijale ka prinditakse. "Linnukese" kirja saamiseks sobib see variant täiesti.


KODUKOOTUD KOOMIKSIRAAMATU KIRJASTAMISE TÖÖETAPID:
1. raamatu maketi valmistamine: (makett on mudel raamatu lehepaigutustest).

2. arvutis koomiksite trükifaili paigutamine, PDF-faili valmistamine, trükifaili tegemiseks internetis piisavalt juhiseid. pdf. faili tegemine on lihtne ja käepärase programmi puudumisel võib kasvõi laadida arvutisse küljendusprogrammi "Indesign" "trial" versiooni selle valmistaja "Adobe" kodulehelt. (Kõige kindlam on teha fail mitte paarislehtedena vaid leht lehe haaval nii et ta sobiks erineva prinditehnoloogiaga printimiseks.) Samuti on mõttekas teha kaanefail eraldi, sellele lisandub ka ca. 2-5 mm. raamatu "selja" laiust.

3. Nüüd tuleb otsustada, millist tehnikat soovid raamatu trükiks kasutada:

PANEN SIIA MÕNED TÖÖKINDLAMAD VÕIMALUSED VÄIKESE KOOMIKSIRAAMATU TIRAAZHI ODAVAKS JA KIIREKS VALMISTAMISEKS: (Eeldusel et koomiks on mõeldud levitamiseks nende hulgas kes väikesetiraazhilisi kunstnikeraamatuid koguvad ja hindavad mitte müüginumbrite tagaajamiseks.)



1. RAAMATU VALMISTAMINE KOOPIAMASINAL:
(Kõige arhailisem ja kiireim meetod väikese koomiksi tirazheerimiseks on harilik koopiamasin, mis teeb ka kahepoolseid koopiaid. Koomiksisõbralik koopiakeskus on nõus ka masina "töökorra" selgitama, nii, et kunstnik võib selle ka ise teose "valmis trükkida." Hästi varustatud koopiakeskuses on olemas ka klambrimasin teose köitmiseks. Ja enamikes koopiakeskustes on olemas ka mingisugune paberivalik. Mõnedes koopiakeskustes on paber "suure juurdehindlusega." On võimalik et ostes mujalt paberi tuleb soodsam. Koopiaraamatu tehnika eelised: Ca.1 päeva tööaja reserveerides kopeerimiseks on juba reaalne valmis koopia tehnikas koomiksiraamat levitamiseks valmis. (Hea tahtmise juures võib printida päevas ca. 20- 40 ca. 20-lk. a5 raamatut.) Ja kuna iga lehe kopeerimine maksab alla krooni ei tohiks ka lõppraamat väga kallis tulla. (Kõige kulukam on see praak-koopiate arv mis tekib kui alles koopiamasinat raamatuvalmistamise jaoks töökorda seab.)

See projekt on Megan Gendelli korraldatud grupitöö "COPY ART" ja "MAIL ART" tehnikas: Idee oli selles et ta meilis sõpradele üle maailma, suure hulga fotokoopiaid modifitseerimiseks, "modimiseks". Kui nad saabusid tagasi, valmis pildiseeria jäädvustamaks pildi "arengut" Tervik teos on kunstniku veebilehel: http://www.somethingsbegun.com/altercopypass.shtml

2. SIIDITRÜKIS RAAMAT
Siiditrükis raamatud on kogujate hulgas hinnatud ja popid kuna üldjuhul saab ikka ühtedelt siidiraamidelt ainult väga piiratud tiraazhi trükist. Ca. 100 eksemplari. Eelis on see, et siiditrükis paberile saab kasutada ka akrüülvärvi, mis teeb trükkimise hinna pisut soodsamaks. Eelis on ka see, et maailmas on hulgaliselt siiditrükifestivale, kus sellise loomingu levik ja näitused teretulnud.

Eestis saab soodsat, väikesetiraazhilist koomiksiraamatut ilmselt trükkida:

"ÕHU" siiditrükikojas: http://siiditrykikoda.blogspot.com
ja "SS-prindis": http://sssprint.blogspot.com
ja "GRAFODROOM-i" soovitab Pilipenko
http://www.kultuur.info/yritus.html?id=141766&op=arhiiv

Ütleme et hea tahtmise jooksul peaks ühe raamatu 100 eksemplari saama ära trükkida nädalaga... eelis on see et teos saab sellisel juhul olema täiesti unikaalne.

Näiteks on olemas ka siiditrüki keskused, kes selliste raamatute, ka koomiksiraamatute loomise ja promomisega tegelevadki. Näiteks CZentrifuga siiditrüki keskus Berliinis: http://cz.poetaster.de/


Pildil olev raamat "NO STULE FUCKERS" on ca. 50 kunstniku, grupitöö, kunstnikuraamat, kus iga kunstnik on siiditrüki tehnikas printinud ühe lehe. Sealhulgas on ka koomikseid.See on köidetud 100 leheküljeliseks albumiks.

Projekti kohta enam teavet veebil "ROYAL TRASH"
http://royaltrash.net/index.php?cPath=29&osCsid=p9ikv3g3187sb0fe70g7g95132

CZentrifuga siiditrüki keskus ongi koht, kus sellised lahejaburad projektid sünnivad: kus on Tallinnas need kohas kus sedalaadi asju soetada, vaadata saaks? Kas keegi teeb ka?



Lugusid mis sellest CZentrifuga keskusest on kirjutatud:
http://www.bbk-kulturwerk.de/cms/site/2cat32.html
http://www.idressmyself.co.uk/blog/print-your-own-money

Nende hiljutine suurim "hitt" projekti nimeks oli
"RAHA TRÜKKIMISE VÕISTLUS"

See pilt on rahaühikust, mis oli rahatrükkimise võistluse flaieriks, CZentrifuga keskuses, 2009. a. suvel toimunud siiditrüki festivalil. Erinevates tehnikates trükitud rahaühikud koguti kokku kunstnikelt üle maailma ja eksponeeriti näitusena CZentrifuga galeriis, Mariannenplatz 21. Eestist esinesid "oma rahaga" Non Grata esindus ja Peeter Allik eksponeeris "rahamasinat".



3. TAGASI TEEMA JUURDE: KÕIGE LIHTSAM VARIANT KOOMIKSI TRÜKKIMISEKS ON DIGITRÜKK.
Eestis on mitmeid trükifirmasid kus offset trüki kõrval ka digitrüki teenust pakutakse. Valdava osa ajast valmistavad nad "reklaamvoldikuid" ja valimisreklaami.

Samas nende tehnoloogia on ühe koomiksiraamatu kokkupanekuks ideaalne. Üldjuhul on neil tehnoloogia väikese a6 kuni päris suure a3 mõõdus kogumiku kahepoolseks trükiks ja köitmiseks. Köitmisvõimalusi on üldjuhul 2, nii liimköide kui klamberköide. Ja printimine käib võrreldes koopiaraamatu või siiditrükis teose valmistamisega võrreldes kähku: Väikese tiraazhi koomiksiraamatut saab kätte isegi ühe päevaga.

Eelis on ka see, et nad valmistavad täpselt soovitud hulga trükiseid.(kui raha ei jätku enamaks või ongi teosel lugejaid saavad nad autorile trükkida ka ainult 1, 2 või ütleme 10 teost.) Hinnad ilmselt sõltuvalt firmast varieeruvad. Aga a5 formaadis ca. 40 leheküljelise liimköites mustvalge kogumiku ühe raamatu hinnaks võiks olla ca. 25- 35 krooni. Kas seda on palju või vähe, on juba väärtushinnangute küsimus. Aga see on sama palju kui maksab 1 õlu kesklinna baaris, 2 piletit Tallinna ühistranspordis, 1-neljandik Coca Cola Plaza kinopiletist... Ja ühe mistahes autobiograafilise suurteose ostmise asemel võib trükkida ca. 5 koomiksiraamatut.

Mis ma panin tähele, nende digitrükikodadega, nad kõik nähes asjatundmatut sisse astumas, püüavad sind veenda et su teos peab tingimata tulema õhukesele paberile ja klamberköites... Oma headest ja halbadest kogemustest soovitaks pigem teha väiksema koguse aga nii korraliku kaane ja paberi ja köitega trükiseid kui võimalik. Vastasel juhul näeb teos välja kui "Kodu-Anttila" kaubakataloog.

Samas annab seesugune väikesetiraazhitrükis vastate mitmetele küsimusele:
1. saad teada, milline su koomiks välja näeb kui ta raamatuks on pandud.

2. saab tagasisidet: mida muuta, arendada, et teos tuleks parem?

3. ligimesed sinu ümber saavad ka uudistada lõpuks, milliseid su koomiksid on ja laheneb müsteerium, mida ta seal nokerdab laua taga nädalate kaupa...


Paar digitrüki teenust pakkuvat trükikoda mainin ära aga neid on palju...
http://www.artke.ee
www.ferdida.com
www.moden.ee


MUIDUGI ON KÕIK SIINKOHAL KIRJUTATU SUHTELINE:
Raamatu tegemiseks, koomiksite dublitseerimiseks on veel miljon muud viisi: stencil ja klassikalised graafika trükitehnikad....

MA EI OLE
mingi paandunud blogija. Seetõttu hakkan sellest trükkimisest siiinkohal tüdima ja tõmban otsad kokku. Üks asi mis igal, ka väikesetiraazhilisel raamatul küljes olema peb, on ISBN kood. See on raamatu tunniskood, mille abil ta hiljem identifitseeritav. Selle koodi abil on ta ära tuntav igasugustes statistikates ja loendites. Kui ta satub poodi on see vajalik müügiks. Kolleksionääridel on hiljem selle abil kergem arvet pidada, mis teosega täpselt tegu on. Aga sellest koodist on pikemalt kirjutatud ja seda koodi saab ka taotleda aadressil: https://www.nlib.ee/isbn Kui küsimusi on, on sealsed töötajad ka lahkelt nõus täiendavat infot andma. Asutus asub Eesti Rahvusraamatukogus.


Pildil on hiljuti tehtud "testitrükk" mu oma järgmisest veel valmivale teosele...

Tulevikus lisan sellele lehele kõike autoriraamatute, "small press comic" projektidega seonduvat lisama. Loodetavasti kogunevad siia ka lahedad kunstnikuraamatud.


No comments:

Post a Comment